võõrpöörsõnad ja tegusõnade kordamine

1. Hüppasime vankrile ja hakkasime sõitma. M, 1. lihtminevik, kindel, isikuline, jaatav
2. Küsija suu peale ei lööda. A. 1. lihtolevik, kindel, mitteisikuline, eitav,
3. Varsti tullakse koju. M. mitteisikuline, jaatav, kindel, kindel, 3.
4. Metsas leidus rohkesti pähklipõõsaid. M. isikuline, jaatav, kindel,
5. Linnas süttivad üksteise järel kollakad tuled. M. isikuline, jaatav, kindel,
6. Väsinud teekäija istus puu alla puhkama. A. isikuline, jaatav, kindel,
7. Tema silmad ei sädelenud enam. M. isikuline, eitav, kindel,
8. Jälle joosti ja kisendati. M. mitteisikuline, jaatav, kindel,
9. Nüüd algavat kibedad tööpäevad. M. mitteisikuline, jaatav, kaudne,
10. Selles hääles oli midagi tuttavat. A. isikuline, jaatav, kindel,
11. Ära puutu! A. isikuline, eitav, käskiv, lihtolevik,
12. Kui oleksin vaid teadnud! A. isikuline, jaatav, tingiv,
13. Võtja käe peale lüüakse. M. mitteisikuline, jaatav, kindel,
14. Naabri juurde ei tohtinud sisse astuda. A. isikuline, eitav, kindel,
15. Hoidke eemale! M. mitteisikuline, jaatav, käskiv,
16. Jah, see on minu kohus. A. isikuline, jaatav, kindel,
17. Läbirääkimised lõppegu. M. umbisikuline, jaatav, käskiv,
18. Seal jahvatatakse vilja. M. umbisikuline, jaatav, kindel, olevik,
19. Oleksin vastanud kindlasti. A. isikuline, jaatav, tingiv, täisminevik, 1.
20. Hilja vaatas nukralt tulle. A. isikuline, jaatav, kindel, lihtminevik, 3.

Selgita järgmiste võõrpöördsõnade tähendust (http://www.eki.ee/dict/qs2006/) ja moodusta igaühega üks lause.

reserveerima; kinni panema, varuks hoidma.
dubleerima; kahekordistama; teisikeksemplari valmistama; midagi paralleelselt tegema.
imiteerima; matkima, jäljendama, järele aimama.
dekoreerima; kaunistama, ehtima.
demonstreerima; selgitavalt näitama, esitama.
karakteriseerima; iseloomustama.
motiveerima; põhjendama, põhistama.
kritiseerima; arvustama.
ekspluateerima; kasutama, käitama.
kalkuleerima; arvestama, kaalutlema.
grimeerima; jumestama.

Me rederveerisime laua.
a dubleerin panuseid.
Ma imiteerisin teda.
Ma dekoreerisin laua.
Ma demonstreerisin seda.
Tema karakteriseeris mind.
Ta motiveeris hästi.
Ta kritiseerib karmilt.
Ta ekspluateerib sellega.
Me kalkureerisime valesti.
Ta grimmeeris oma õde.

EESTI RAHVUSTOIDUD

EESTI RAHVUSTOIDUD

Eesti rahvustoitudeks on näiteks kali, kama, sült, rukki leib, verivorstid, verikäkk, kartul, kaerahelbepuder, hernesupp ja palju muudki.

       

Kartul. Vanadel aegadel olid eestlased tihti näljas ja midagi ei olnud süüa. Siis aga, kui eestlased avastasid kartulid, lõpesid näjahädad.

Leivakalja armastatakse juba ammustest aegadest. See koosneb:

          1 kg leiba

         
10 l vett

         
500 g suhkrut

         
50 g pärmi





Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Kamajahu on segu jämejahvatatud ja pruunistatud kaunviljast ja teraviljast.         See koosneb:


    
1 l hapupiima
    

100 g hapukoort
    

100 g kamajahu
     2 sl suhkrut
    

soola

Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Leeme     tarretamiseks võidakse süldile lisada želatiini. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal.

    

Leib oli eesti rahvakultuuris nii oluline, et seda sõna kasutatakse kogu toidu ja elatise kohta. Leivaga olid seotud mitmed uskumused 
ja kombed. Mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda.
Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele
surma.
Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest
siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile vajutati enne
küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest. Leiva otste
söömine pidi andma tüdrukutele ilusad rinnad. Sooja leiba pidi murdma,
mitte noaga lõikama.

PULMAKOMBED

• Sõit pruudile järele.
• Laulu saatel peidetud pruudi ülesse otsimin.
• Tanutamine ehk linutamine.
• Ringmängud.
• Põllelappimine.

MAAUSUD

Maausk
Meie esiisad olid maarahvad ja nad armastasid maad. Maa oli oluline- temasse usuti.
Üleüldiselt järgitakse siiamaani mitmeid muistseid kombeid -

• Põletatakse jaanituld
• peetakse hingedeaega
• käieakse enne pühi saunas
  

Muidu
umbusklikud ja pragmaatilised eestlased on varmad usaldama oma tervise
ja saatuse ravitsejate ja tarkade hoolde. Eestlaste kaasaegses
kombestikus on kindel koht toimingutel, mis oma olemuselt on
ohverdused:

• abiellujad seovad kurepesadega puudele ja postidele linte

• allikasse heidetakse münte.

Loodususu põhjal on tekkinud ka uusi tavasid. Jõululaupäeva õhtul,
mis Eesti rahvakalendris tähistab vana-aastat ja hingedeaja lõppu,
säravad Eesti kalmistud küünlatules. Üldjuhul ei osata seda kõike
seostada religioossusega.

Maausk on meie rahva keel, laulud, tavad, uskumused,
arhetüübid ja kultuur. Maausk on tuhandete aastate pikkune pärimuslik
side, mis seob meid meie maaga.

Taarausk on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.

Kõige levinum oli ta 1930. aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi. Taarausk on nime saanud pooleldi hüpoteetiliselt Eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt.

Urmase telefon

kordamine

1. Muinasjutu tunnused:

• Korduvad sündmused.
• Õnnelik lõpp
• Väljamõeldud tegelased
• Vastandlikud tegelaskujud

See muinasjutt tahtis öelda, et iga heategu saab kord tasutud. Samuti sobib selle muinasjutuga ka vanasõna:"Kuidas mees külale, nii küla mehele."

2. See muistend on tekkemuistend. See räägib, kuidas on tekkinud sellele kohale orud ja kuidas mäed. Mina paneksin selle muistendi pealkirjaks "Vanajuudas ja susid".

3. Mu isa ja ema laps, aga ei ole mu vend ega õde? - mõistatus
Käib nagu kass ümber palava pudru. - kõnekään
Missugune emand ei taha uut kleiti? - mõistatus
egamini nagu pudru ja kapsad. - kõnekään
Vahib nagu lehm lennukit. - kõnekään
Veerevale kivile ei kasva sammalt. - Vanasõna
Igamehe king pigistab oma jalga. - Vanasõna
Kes teisele auku kaevab, see viib ise labida ära. - Vanasõna
Mida teeb elevant, kes on puu otsa roninud ega saa sealt alla? - mõistatus
Kuule, miks sul nii pikad kõrvad on? - kõnekäänd
Kas te ei leia, et me võiksime kuidagi ühineda? - kõnekäänd
Hea on hiirtel elada, kui kassi ei ole kodus. -

Kõnekäänud

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.

Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis olla kõva mees ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.

Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.

Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.

1.
Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles.
Kui kõht täis, ununeb heategija kiiresti.
Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.
Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema.
Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.
Silm silma vastu, hammas hamba vastu.
Kõik, mis särab, pole veel kuld.
Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks.
Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.
Helde annab, ahne võtab.
Mis on mõttes, tuleb ka keelele

2.
Mis on mõttes, tuleb ka keelele- Kõik mis sa mõtled, ütled sa välja.
Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe. - Teiste pisemaid vigu näed, aga ena suuri vigu ei näe.
Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles. - Kui keegi teeb head, unustatakse see ära, aga kui keegi teeb kurja, jääb see meelde ning inimesed kannavad vimma ka edaspidi.

3.

Sam ning alatu orav.

Siil, Sam vihkab kolampäevi. Alati läheb tal iga kolmapäev kõik halvasti. Ka see päev oli kolmapäev. Sam läks pärast ärkamist jalutama. Ta kohtas ühe suure kase all väikest oravat. Ta näis olevat päris liimist lahti ning vaene kui kirikurott. Siilikesel oli oravast kahju ning ta tahtis teda aidata. Sam hakkas oravaga rääkima ning küsis, miks ta nii õnnetu tundub. Orav vastas, et ta mõtted on segi kui puder ja kapsad ning ta sattus vihma käest räästa alla. Sam tahtis Oravakest aidata ning ta pakkus talle oma abi. Orav läks kohe rõõmsamaks. Ta lasi siilil tuua talle toitu, öeldes, et tema enda toiduvarus ei seisa midagi ka pudeliski paigal ning kõik väheneb nagu lapse reega. Sam tõigi talle kuhjaga süüa. Orav sõi kõhu täis ning võttis naeratades jalad selga ning läks oma koju, mis oli selle sama kase otsas. Orav läks leiba luusse laskma. Siil oli üllatunud ning mõtles, et midagi jäi talle kahe silma vahele. Sam vaatas ülesse ning silmas Orava hiiglaslikku toiduvaru. Siil sai pahaseks, sest ta arvas te Oravake on tõesti hädas aga Orav vedas teda ninapidi ja ajas talle hoopiski udu. Järgmine päev läks Sam sama rada pidi oma jalutuskäiku tegema. Ta kohtas Oravakest sama kase all, samasuguse näoga, õnnetuna. Seekord Sam ei läinud õnge ning ta ei hakanud oma abi pakkuma. Siil tundis end nagu koer ja kass. Orav teritas Sami aga siilike ei lausund talle ei musta ega valget. Ta pühkis tolmu jalgelt ning läks turtsudes oma koju. Sam veendus järjekordselt, et ta vihkab kolampäevi.

Rahvaluule lühivormid

Kõnekäänud on rahvapärased väljendid, mis iseloomustavad lühidalt ja piltlikult mõnda olukorda, nähtust või eset. Kõnekäänu tähendus selgub tekstist.

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- halvasti tundma
5. pühkis tolmu jalgelt - läks ära
6. nagu hane selga vesi - mõttetult tegutsema
7. võttis jalad selga - lahkus
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - on täbaras olukorras
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - väga kiiresti
17. nagu õlitatud välk - väga lihtsalt
18. vasikaga võidu jooksma - jätab ükskõikseks
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma

Friedrich Reinhold Kreutzwald

1. Kus möödus Teie lapsepõlv?
Minu lapsepõlv möödus väikses Kadrina kihelkonnas, Virumaal.

2. Kas Te lapsepõlves kuulsite rahvajutte ja rahvalaule? Kes neid teile jutustas ja laulis? Kus?
Mitte väga palju, aga natukene ikka. Neid jutustas mulle mu ema ning vanaema. Ikka minu aseme kõrval.

3. Kus Te omandasite hariduse? Mis keeles toimus õppetöö?
Ma õppisin Rakvere linna-algkoolis, seejärel õppisin Rakvere kreiskoolis ning siis Tallinna kreiskoolis. Ladina keeles.

4. Kas eesti poisi kohta oli ülikooliharidus tol ajal haruldane?
Oli küll.

5. Kas arstitöö Võrus pakkus Teile rahuldust?
Pakkus küll. Aga lõpuks ma pidin arstitöö oma enda tervise pärast ära lõpetama.

6. Kust saite innustust ja mõtteid muinasjuttude kirjutamiseks?
Mind mõjutas tugevasti rahvusliku liikumise aja vaimuelu ning mõte leevendada inimeste kannatusi pani mind kirjutama.

7. Millal alustasite KALEVIPOJA kirjutamist?
Ma alustasin 185o. aastal.

8. Loete Te KALEVIPOEGA oma elutööks?
Ei. Minu elutööle kaasnevad ka arvukad luuletused ja muud jutud.

9. Missuguseid kokkupuuteid oli Teil ärkamisaja kultuuritegelastega (L. Koidula,
C. R. Jakobson jne)?
L. Koidulaga me tegime pikalt koostööd ning töötasime koos ühe toimetuse jaoks. Me saime väga hästi läbi ning mul oli temaga tore koos töötada, vaatamata meie peaaegu 40 aastasele vanusevahele. Kahjuks ma pole temaga ammu suhelnud.
C. R. Jakobson

Muistendid

1. X=metsahaldjas
2. X=katk
3. X=näkineiu
4. X=ussikuningas
5. X=luupainaja
6. X=vanakuri
7. X=libahunt

Tuhkatriinu

Tunnused:

• Õnnelik lõpp. Nt. selles loos sai õiglus jalule ning halvad said karistada.
• Kindel algus. Nt. "Kord elas..."
• Maagilised numbrid. Nt. vaeslaps käis kolm korda kirikus.
  
• Sündmuste kordumine. Nt. vaeslaps käis iga nädal kirikus ja oma ema haual, kes andis talle uhked rõivad. Kuri peretütar lausus alati vaeslapsele samu sõnu: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!"
• vastandlike iseloomudega tegelased. Nt. vaeslaps, kes oli vaene. Peretütar, kes oli rikas. Vaeslaps oli töökas, alandlik ja hea. Peretütar aga laisk, ahne, kuri ja õel.
  

Tegu on imemuinasjutuga, sest selles muinasjutus oli printsess ja prints ning kuri võõrasema ning tema õel tütar. Päriselus ei hakkaks ükski prints ühegi inimese pärast, kellega ta kunagi rääkinud pole, tervet linna peapeale pöörama. Samuti ei saa surnud inimesed rääkida ega teistele asju anda.

Küsimused:

• Kelle haual käis vaeslaps?
• Kuhu läks pererahvas, kui tüdruk pidi üksi koju koristama jääma?
  
• Kas tüdruk tunti kirikus ära?
• Mida valas kuningapoeg põrandale?
• Mis jäi Tuhkatriinust maha?
• Kas kellelegi teisele sobisid Tuhkatriinu kingad?
• Kuhu pandi vaeslaps kinni, kui peretütar teeskles valet inimest ning tahtis ise printsile naiseks minna?
• Kuidas suri peretütar?
• Mis kasvas ta südamest välja?
• Mitu last sündis printsil ja Tuhkatriinul?
  

Tom, Suur Tuul ja Kaja

Muiste elas metsas üks koprapoiss. Tema nimi oli Tom. Tal oli palju vendi. Kõik nad olid samasugused Tomiga.
Ükskord juhtus hirmus lugu ning metsas möllas suur torm. Suurel Tuulel oli kiusu tuju ning tal tahtis kobraste majakese ära puhuda. Koprad üritasid Surt Tuult ümber veenda, kuid asjatult. Suur kuri tuule ainult naeris kobaste üle. Tom oli väga õnnetu. Ta muetses oma vendade pärast. Nad kõik olid talle ääretult kallid. Suur Tuul hakkas ründama. Ta võttis kopsud õhku täis ja puhus. Kuid kobraste majake jäi imekombel terveks, sest talle tuli appi Kaja.
Abiline olid juhuslikult möödumas, kui märkas, et Tom on oma vendadega hädas. Kaja kordas Suure Tuule juttu ning Tuul sattus eksitusse. Ta sai Kaja peale vihaseks. Ja sai ainult vihasemaks ja vihasemaks. Suur Tuul tahtis Kaja kätte saada. Kaja pistis jooksu ning Suur Tuul tema järel.
Pärast seda läks Tom laia maailma rändama. Ta käis ära pool maakera. Tegi tutvust Ameerika kobrastega.
Otsis oma õnne selles suures ilmas. Ta otsis Õnne. Ühel päeval, Pruuni Hobuse Mäetipus, leidiski ta Õnne. Õnn arasjagu suusatas. Õnn ütles, et ta õde, Kaja, on juba pikemat aega kadunud. Kui sa ta ülesse leiad, siis ta annab Tomile kõik, mida ta soovib. Kuna Tom oli nutikas, jäi ta ootama, kuni Õnn lahkub ning hüüdis mäetipust alla: "Kaja, kaja, ma tean et sa oled seal, tule älja!" Tom teritas kõrvu. Paari hetke pärast kuulis ta Kaja häält. "Kaja, kaja, ma tean et sa oled seal, tule älja!" Tom oli rõmus. Jalamaid oli ka Õnn platsis.
Õnn lausus, et nüüd on ta küll õnnega koos ja ta lahkus. Kobras hakkas teele. Lõpuks jõudis ta väikesesse külla. Seal elas Meeli. Ilus kopratüdruk. Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus, mis oli määratud kestma igavesti. Tom tundis, et on lõpuks leidnud oma õnne. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad õnnelikult siiani. Sellest annab teada seesama muinasjutt.

regivärsiline rahvalaul

1.
Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.


2.
Laulik oli mu isani,
laulik oli mu emani, -Ka ta ema ja isa laulsid.
laulik väike vennikene,
laulik lapse kiigutaja, - Laulud käivad lapsepõlvega käsikäes.
laulik peab minustki saama. - Ka tema tahab laulik olla.
Ei ma tohi olla tumma,
ei viitsi vihane seista,
pikki mokkida pidada. - Ta ei saa olla tasa.
Ma pole tummade toasta,
ega vaikide vahelta.

regilaul

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punamaie põõsas,
teine on sinimaie põõsas,
kolmas kuldamaie.
Sinisirje linnukene,
kirjupõskne pääsukene
lendas ses punapõõsas,
lendas ses sinipõõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi kaks,
tegi tüki laiemaks,
nädaliku neljandat suunda,
veerandiku esimest kuuda.
Siis hakkas mune munema.
Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki ühe kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
nädaliku viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus kaks,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku teist luuda,
veerandiku praeguseks.
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie tuleksi.

Vanad ja uued kombed

Vanad kombed erinevad tänapäeva omadest palju. Vanasti pidid lapsed hakkama juba varakult füüsilist tööd tegema. Mida suuremaks laps kasvas, seda rohkem vanemad temalt nõudsid. Tänapäeval ei pea lapsed eriti üldse füüsilist tööd tegema. Näiteks põldu harima või karja kasvatama. Muidugi ka tänapäeval lapsed aitavad oma vanemaid, aga siis lihtsamate kodutöödega. Riideid ostetakse aga poodidest. Vanasti pidi need aga ise valmis tegema. Ja riided olid poistel ja tüdrukutel ühised. Tänapäeval tehtakse tüdrukutele ja poistele eraldi riideid.
Mängud on kah täiesti erinevad. Tänapäeval istuvad poisid ainult arvutis ja mängivad arvutimänge. Kasutatakse puldiga juhitavaid instrumente ning muid imevidinaid. Väikesed tüdrukud lippavad roosades baleriini kostüümides ringi, käes mitu erinevat barbiet ning muude plastmassist leludega.
Vanasti aga olid lapsed palju õues. Mängiti enamasti õuemänge ning lapsed valmistasid ise oma lelud. Tüdrukud valmistasid endale riidest ja nukud. Poisid kasutasid kastaneid, oksi, kive, lehti ja muud sellist, mida loodus jagab.

Rahvaluule tunnused

anonüümne
varieeritud
kollektiivne
suulisus
teisenemine
peegeldub keskkonda
rahvalik kunst