Tuesday, December 16, 2008

Küsimused

küsimused:

1.Kes oli jutus plakatimeister?
2. Milleks kasutati jutus olevat maja?

1. Ka noorte hääl ühiskonnas on kuulda või ei ole?
2.Miks on selle raamatu nimi selline?

1.Kas võitlemine oli õige, kas noored ei käitunud labaselt?

vastused:

1. Jutus oli plakatimeister Maie.
2. Jutus olevat maja kasutati kohaks, kus said sõbrad koos olla ning seal toimus ka nende klubi.

1. Ma arvan, et noorte hääl on ikka ühiskonnas kuulda, kui just jagub enesekindlaid ning julgeid noori, kes oskavad end õieti väljendada ning julgevad ka teiste eest kosta.
2. Selle raamatu nimi on selline, sest autor tahtis väljendada noorte inimesste pealehakkamist, iseseisvust, kangekaelsust ning jonnakust.

1. Minu arust oli küll võitlemine õige. Oma õigusi peab teadma ning vastu hakkama sellele, mis on ebaõiglane. Kui võitlejaid on mitu ning vastuhääled mitmekordistuvad ning hoitakse järjepidevust, võib eesmärk olla lähedamal, kui arvatakse. Selline käitumine ei tundu üldse labane.

Monday, December 15, 2008

Isemeelsed

1. Noored tahavad, et neil oleks oma koht, kus koos olla, sest neis tekib siis turvatunne ning nad saavad vabalt rääkida seda, mida nad oma vanemate juuresolekul rääkida ei saaks. See tekitab tunde, et sul on oma salajane koht, mida teised ei tea.

2. Mina ei ole eriti rahul võimalusega, mida minu kodukoht pakub noorte kooskäimiseks. Siin võiks olla selliseid kohti. Näiteks ujula, uisuväli, kohvik või mingi muu võimalus sõpradega koos olemiseks.

4. Selle raamatu pealkirjaks on "Isemeelsed", sest need lapsed kellest seee raamat räägib, on väga iseseisvad ning tegid endale oma klubi. Leides ka ise kindla ruumi, kus koos aega veeta.

Saturday, December 13, 2008

Tuesday, December 9, 2008

Veaohtlikud käändsõnavormid

1.
palitu - kell - ahi - puder - kohv - reis - pilt - kapp - kaan - küüs - nukk - pluus - alasi - kehv

2.
südi tragi tarmukas energiline kohtlane
väle nobe sõge vilgas kärmas
ruuge range karm kalk vali
jäine ruske vinge kõle külm
mõru mõrkjas kirgas kirbe kibe
kõrk sume ülbe upsakas uhke
kasin võluv hurmav oivaline hunnitu

3.
kohtlane - lihtsameelne, pisut napakas
sõge - pime, taipamatu, rumal
vali - lärmakas
kõle - kõhe
kirgas - hele, särav
sume - tume, pehme, hämar, mahe
kasin - vähene, napp

Ta oli väga kohtlane.
Mu õde oli vanasti päris sõge.
Õuest kostab vali sireen.
Suures toas on üksinda üpris kõle.
Päike paistis kirkalt ning paljud inimesed päevitasid rannas.
Eile oli sume suveõhtu, mida me kõik nautisime.



Tuesday, December 2, 2008

Släng ja kirjakeel

Ei ema ega isa ole veel koju jõudnud. Ann viib koolikoti oma tuppa ja läheb mõtesse vajunult kööki. Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest, mida viimasel ajal üle mõistus kokku kipub kuhjuma. Mis on teoksil Gregoril ja Martenil? Mis äri see on, millega nad seotud on? Miks on Martin nüüd selline imelik? Mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Gregorile öelda, et raha ei saa, siis lõpuks annab ikka järele? Pealegi on Annil hirm, hirm oma sõprade pärast, sest neil on jamad kaelas. Milliste inimestega neil see äri käib, et nende elu on ohus? Mõte, et Gregor võiks surma saada, ajab kõhus kõik keerama. Appi!
Ta kõnnib närviliselt mööda korterit ringi. Neile on abi vaja, see on selge. Ise kelleagi peaks rääkima, kellegagi aru pidama, mõne täiskasvanuga, kes ehk sedasorti asjadest rohkem teab- aga kellega? Villem on kaugel, Võsul ja telefoniga seda juttu ei räägi. Ema on väsinud nende viimase aja seiklustest. Pealegi vaevalt ta mõstaks midagi taolisest äriajamisest. Peale kõige muu võib ema reageerida täitsa ettearvamatult, näteks kohe politseisse minna ja teatada et tema tütre sõpru plaanitakse mõrvata. Isa? Mida teab tema sellistest asjadest? Mida teab sellistest asjadest pangatöötaja? Ja mida ta üldse teha saaks?

Friday, November 28, 2008

Lastekodu

Oli viimane koolipäev ning tunnid olid äsja lõppenud. Kaisa välus uksest ning kõndis liugleval kõnnakul oma kodu poole. Ta keeras oma veidi halli värava lahti ning seejärel sulges selle. Õues oli imeline päev. Päike lõõskas taevas ning tüdruk tegi tulevasi päevaplaane. Ta kavatses oma parimad sõbrannad Kätlini ja Tuule õhtul kinno kutsuda. Kaisa jõudis juba tuppa. Otsekohe Kaisa rõõmus tuju muutus. Ta silmitses oma tolmu täis kodus räbaldunud kardinaid, mis olid akendele ette tõmmatud ning keegi polnud neid juba vähemalt aasta otsa sealt ka liigutanud. Ninna tungis tugev suitsune õhk, mis tuli elutoast. Kaisa pani oma koolikoti maha ning sammus raskel sammul elutuppa. Tal ei olnud hea tunne. Elutuppa jõudes oli seal ta enda ema pikali, ta oli näost rohekas. Kaisa süda jäi seisma, nagu alati kui ta näeb oma ema pooleldi surnuna maas. Seda on juhtunud ka mitmeid kordi varem. See kuu on aga sellised juhtumid eriti sagedaseks muutunud. Tüdruk valis värisevate kätega kiirabi numbri ning nad lubasid viie minutiga kohale jõuda. Kaisa kõhutunne ei olnud hea. Ta tundis et seekord on asi kuidagi teistmoodi. Ta istus ema kõrvale ja kustutas vaibale kukkunud koni ära, mis ei olnud jõudnud veel põlema minna.
Järgmine päev ei olnud õnneks kooli. Kaisa ei olnud kinno läinud, sest ta oli haiglasse ema toetama kutsutud ja seal magama jäänud. Hommikul tuli ta juurde suur valges mantlis onu ja ütles et ta ema suri paar tundi tagasi tugevasse kopsuvähki, mis oli tulnud suitsetamise tagasjärjel ja see oleks paratamatult juhtunud kas varem või hiljem. Kaisakõht tõmbus kokku. Tal oli järsk kõigest suva ja ta lihtsalt istus ja nuttis. Ta oli varem oma ema pärast nii palju pisaraid valanud aga siis sellepärast, et ta olemas oli. Nüüd oli lugu vastupidi. Kaisal ei olnud enam kedagi. Mitte ühtegi sugulast ega täiskasvanut kes ta eest hoolitseks. Ka ta isa oli surnud, aga muudel põhjustel. Varsti tuli ta juurde sama doktor, kes ennegi ning tõi mingid paberid, kuhu Kaisa pidi oma nime kirjutama ja oma soovid uue kodu valimiseks milleks oli lastekodu. Lastekodu nime kuuldes kukkus Kaisa niigi mõranenud maailm kokku. Järgmine päev otsustas ta otsida Tuule ja Kätlini ülesse. See ülesanne osutus õnnestunuks ning sama päeva lõpuks oli Kaisa üksinda oma lastekodu toas. See oli väga väikene ruum, kus ei olnud palju valgust. Seal oli kaks kitsast nari. Tuba oli mõeldud neljale inimesele. Asju oli toas aga kolmele inimesele. Kahe nari vahele oli pandud pisike öökapp. Tüdruk istus ainsale vabale asemele ning hakkas nutma. Ta ei olud veel hooldajate ja teiste lastega kohtunud. Ta ei tahtnud kah. Kaisa ei jõudnud seal kaua istuda. Juba kostis koridorist sammude müdinat ning uksest jooksid sisse kaks naervat tüdrukut. Üks oli suur ja jässakas ja teine pikk ja kõhn. Jässakam vaatas Kaisale suurte silmadega otsa ja pomises endamisi, et miks küll keegi nendele midagi pole öelnud, et nende tuppa tuleb uus tüdruk. Kaisa tutvustas end ning Pikk tüdruk ütles oma pikka blondi patsi keerutades, et tema nimi on Karima ning see teine tüdruk on Terje. Kaisa üritas nendega vestlust arendada aga kumbki ei olnud eriti jutukas. Terje veel vähem. Niipalju sai Kaisa teada, et see kolmas tüdruk, keda toas ei olnud, tema nimi oli Veroonika. Teda hüüpi Vikiks ning ta viibis parasjagu arsti juures, sest ta üritas teha enesetappu ning hüpata neljandalt korruselt alla, aga see ei õnnestunud tal ning ta jäi ellu. Terje ning Karima läksid juba teki alla. Kaisa üritas nendest eeskuju võtta, aga tal ei tulnud und. Hommikupoole jäi ta magama. Kaisa oli just uinunud, kui ta pidi juba ärkama. Kaisa harjus seal aja jooksul ära. Leidis sealt uusi sõpru ning ka vanad käisid teda külastamas. Eriti Tuule ja Kätlin. Kaisa hakkas kasutama narkootikume, nagu enamusi lastekodu tüdrukuid, et unustada muud mured ja mõtted. Kaisa ei pööranud enam tähelepanu enda välimusele ning käitumisele. Kätlin ja Tuule, kes varem külastasid teda pidevalt, ei tahtnud enam teda vaatama tulla. Kaisa muutus veel kurvemaks ning vajus rohkem masendusse kui ennem. Varsti ta tuli sealt mustast august välja, kui üks pere tahtis teda lapsendada. Kaisa leidis endale uue kodu, hoolitseva pere kõrval. Ta läks uuesti kooli, uuendades suhteid Tuule, Kätlini ning muude sõpradega. Kaisa alustas oma elu uuelt leheküljelt ning varsti tal tuli meelde, mis asi on naeratus.

Monday, November 24, 2008

Kodune ülesanne

tšillima- sõpradega kulukalt aega veetma

hängima- sõpradega odavalt aega veetma

cool- lahe

look-
väljanägemine

trend-
laialdaselt levinud riietusstiil, mood

image -
iseloomulik olek

Minu vanemad saavad nende sõnade tähendusest samamoodi aru nagu mina.

Tuesday, November 18, 2008

Tuesday, November 11, 2008

Tuesday, October 21, 2008

Märksõnaskeem "Noorsookirjandus"

Mu arvuti ei lase märksõnaskeemi salvestada ning seda teist programmi meil ei ole.

Noorsookirjandus

"Lucas" Kevin Brooks
"Esimest korda ja rohkemgi" Evelyne Stein-Fischer
"Hei, Lilli!" Susanne Fülscher
"Näeme veel, Simon" David Hill
"Pärast lõppu" David Hill
"Mängult on päriselt" Diana Leesalu
"Mina, Mrtimer" Birk Lohelend
"Imesid juhtub harva" Barbi- Katrin Lõhmus
"Videvik" Stephenie Meyer
"Pea suu!" Helga Nõu
"Ma olen ikka teiega" Peter Pohl
"Nii ma nüüd elan" Meg Rosoff
"Mu kuninganna" Kamille Saabre
"Kirjaklambritest vöö" Mare Sabolotn
"Kallis Mikael" Marja- Leena Tiainen
"Varesele valu" Leelo Tungal
"Mis teed Ann?"Aidi Vallik
"Mis teha Ann?" Aidi Vallik
"Mis sinuga juhtus, Ann?" Aidi Vallik
"Sukk ja saabas" Ruth Vassel


Monday, October 20, 2008

Luuletus

Ilma sõpradeta


Sõpradeta poleks elu,
elus poleks mingit melu.
Aega oleks palju,
hing külm, nagu kalju.

Sõpradeta oleks kurb meel,
üksinda sel eluteel.
Kui hädas oleks sa,
ei tõttaks appi ta.

Elust elamata jääks pool,
see mõte pisara silma toob.
Nii et, ole hea,
sõber sul olema peaks.

Luuletus

Ajakirjanduse sünd


1. Järjepideva ajakirjanduse ja lehelugemiseharjumusi loodi 1857 aastal. Sel aastal hakkas ilmuma "Perno Postimees", mille autorisks oli Johann Voldemar Jannsen.


Tõlge:

Tere, armas Eesti rahvas!
Mina, Pärnu Postimees,
kuulutama olen vahvas
Kõik mis sünnib ilma sees

Annan teada sulle heaks
Et ka linna rahvas teaks
kuidas kõik maailma maad
Elavad ja teevad

Avalikud kuulutused
Riigi käsud, teadused
Sündinud asjad, mälestused
Ja kõik teised teadused
Sündigu siin, ehk teises riigis
Saab siin leida nende liigis
Mis see kiri teada annab
Iga mehe kätte annab

Andku nüüd siis jumal sul
Head meelt ja mõistust ka
Jõudu, rõõmu toidust küll
Vaga elu elada
Jumal saatku armust ka
(seda pean soovima)
Et, kui korraks sõbraks saame
Hästi kauaks sõbraks jääme






Kastutad kirjandus:

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_ajakirjanduse_ajalugu
http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=3&showset=1&wholepage=keskmine&pid=s252883&nid=10697&con=0
http://www.thompsonsanitary.com/images/newspaper.jpg

Koomiks



Minu õde, mina, mu ema ja isa. Meie koer ja deegud.

Tuesday, September 30, 2008

Friday, September 26, 2008

Tuesday, September 23, 2008

Margus Kasterpalu


Margus Kasterpalu on peamiselt lavastaja. Ta on lavastanud väga palju suuri üritusi. Viimane neist oli suur öölaulupidu. Margus koostab ka igasuguseid erinevaid draama festivale. Ta on olnud ka filmide stenarist.