võõrpöörsõnad ja tegusõnade kordamine

1. Hüppasime vankrile ja hakkasime sõitma. M, 1. lihtminevik, kindel, isikuline, jaatav
2. Küsija suu peale ei lööda. A. 1. lihtolevik, kindel, mitteisikuline, eitav,
3. Varsti tullakse koju. M. mitteisikuline, jaatav, kindel, kindel, 3.
4. Metsas leidus rohkesti pähklipõõsaid. M. isikuline, jaatav, kindel,
5. Linnas süttivad üksteise järel kollakad tuled. M. isikuline, jaatav, kindel,
6. Väsinud teekäija istus puu alla puhkama. A. isikuline, jaatav, kindel,
7. Tema silmad ei sädelenud enam. M. isikuline, eitav, kindel,
8. Jälle joosti ja kisendati. M. mitteisikuline, jaatav, kindel,
9. Nüüd algavat kibedad tööpäevad. M. mitteisikuline, jaatav, kaudne,
10. Selles hääles oli midagi tuttavat. A. isikuline, jaatav, kindel,
11. Ära puutu! A. isikuline, eitav, käskiv, lihtolevik,
12. Kui oleksin vaid teadnud! A. isikuline, jaatav, tingiv,
13. Võtja käe peale lüüakse. M. mitteisikuline, jaatav, kindel,
14. Naabri juurde ei tohtinud sisse astuda. A. isikuline, eitav, kindel,
15. Hoidke eemale! M. mitteisikuline, jaatav, käskiv,
16. Jah, see on minu kohus. A. isikuline, jaatav, kindel,
17. Läbirääkimised lõppegu. M. umbisikuline, jaatav, käskiv,
18. Seal jahvatatakse vilja. M. umbisikuline, jaatav, kindel, olevik,
19. Oleksin vastanud kindlasti. A. isikuline, jaatav, tingiv, täisminevik, 1.
20. Hilja vaatas nukralt tulle. A. isikuline, jaatav, kindel, lihtminevik, 3.

Selgita järgmiste võõrpöördsõnade tähendust (http://www.eki.ee/dict/qs2006/) ja moodusta igaühega üks lause.

reserveerima; kinni panema, varuks hoidma.
dubleerima; kahekordistama; teisikeksemplari valmistama; midagi paralleelselt tegema.
imiteerima; matkima, jäljendama, järele aimama.
dekoreerima; kaunistama, ehtima.
demonstreerima; selgitavalt näitama, esitama.
karakteriseerima; iseloomustama.
motiveerima; põhjendama, põhistama.
kritiseerima; arvustama.
ekspluateerima; kasutama, käitama.
kalkuleerima; arvestama, kaalutlema.
grimeerima; jumestama.

Me rederveerisime laua.
a dubleerin panuseid.
Ma imiteerisin teda.
Ma dekoreerisin laua.
Ma demonstreerisin seda.
Tema karakteriseeris mind.
Ta motiveeris hästi.
Ta kritiseerib karmilt.
Ta ekspluateerib sellega.
Me kalkureerisime valesti.
Ta grimmeeris oma õde.

EESTI RAHVUSTOIDUD

EESTI RAHVUSTOIDUD

Eesti rahvustoitudeks on näiteks kali, kama, sült, rukki leib, verivorstid, verikäkk, kartul, kaerahelbepuder, hernesupp ja palju muudki.

       

Kartul. Vanadel aegadel olid eestlased tihti näljas ja midagi ei olnud süüa. Siis aga, kui eestlased avastasid kartulid, lõpesid näjahädad.

Leivakalja armastatakse juba ammustest aegadest. See koosneb:

          1 kg leiba

         
10 l vett

         
500 g suhkrut

         
50 g pärmi





Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Kamajahu on segu jämejahvatatud ja pruunistatud kaunviljast ja teraviljast.         See koosneb:


    
1 l hapupiima
    

100 g hapukoort
    

100 g kamajahu
     2 sl suhkrut
    

soola

Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Leeme     tarretamiseks võidakse süldile lisada želatiini. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal.

    

Leib oli eesti rahvakultuuris nii oluline, et seda sõna kasutatakse kogu toidu ja elatise kohta. Leivaga olid seotud mitmed uskumused 
ja kombed. Mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda.
Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele
surma.
Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest
siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile vajutati enne
küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest. Leiva otste
söömine pidi andma tüdrukutele ilusad rinnad. Sooja leiba pidi murdma,
mitte noaga lõikama.

PULMAKOMBED

• Sõit pruudile järele.
• Laulu saatel peidetud pruudi ülesse otsimin.
• Tanutamine ehk linutamine.
• Ringmängud.
• Põllelappimine.

MAAUSUD

Maausk
Meie esiisad olid maarahvad ja nad armastasid maad. Maa oli oluline- temasse usuti.
Üleüldiselt järgitakse siiamaani mitmeid muistseid kombeid -

• Põletatakse jaanituld
• peetakse hingedeaega
• käieakse enne pühi saunas
  

Muidu
umbusklikud ja pragmaatilised eestlased on varmad usaldama oma tervise
ja saatuse ravitsejate ja tarkade hoolde. Eestlaste kaasaegses
kombestikus on kindel koht toimingutel, mis oma olemuselt on
ohverdused:

• abiellujad seovad kurepesadega puudele ja postidele linte

• allikasse heidetakse münte.

Loodususu põhjal on tekkinud ka uusi tavasid. Jõululaupäeva õhtul,
mis Eesti rahvakalendris tähistab vana-aastat ja hingedeaja lõppu,
säravad Eesti kalmistud küünlatules. Üldjuhul ei osata seda kõike
seostada religioossusega.

Maausk on meie rahva keel, laulud, tavad, uskumused,
arhetüübid ja kultuur. Maausk on tuhandete aastate pikkune pärimuslik
side, mis seob meid meie maaga.

Taarausk on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.

Kõige levinum oli ta 1930. aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi. Taarausk on nime saanud pooleldi hüpoteetiliselt Eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt.

Urmase telefon

kordamine

1. Muinasjutu tunnused:

• Korduvad sündmused.
• Õnnelik lõpp
• Väljamõeldud tegelased
• Vastandlikud tegelaskujud

See muinasjutt tahtis öelda, et iga heategu saab kord tasutud. Samuti sobib selle muinasjutuga ka vanasõna:"Kuidas mees külale, nii küla mehele."

2. See muistend on tekkemuistend. See räägib, kuidas on tekkinud sellele kohale orud ja kuidas mäed. Mina paneksin selle muistendi pealkirjaks "Vanajuudas ja susid".

3. Mu isa ja ema laps, aga ei ole mu vend ega õde? - mõistatus
Käib nagu kass ümber palava pudru. - kõnekään
Missugune emand ei taha uut kleiti? - mõistatus
egamini nagu pudru ja kapsad. - kõnekään
Vahib nagu lehm lennukit. - kõnekään
Veerevale kivile ei kasva sammalt. - Vanasõna
Igamehe king pigistab oma jalga. - Vanasõna
Kes teisele auku kaevab, see viib ise labida ära. - Vanasõna
Mida teeb elevant, kes on puu otsa roninud ega saa sealt alla? - mõistatus
Kuule, miks sul nii pikad kõrvad on? - kõnekäänd
Kas te ei leia, et me võiksime kuidagi ühineda? - kõnekäänd
Hea on hiirtel elada, kui kassi ei ole kodus. -

Kõnekäänud

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.

Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis olla kõva mees ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.

Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.

Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.