Friday, May 8, 2009

EESTI RAHVUSTOIDUD


EESTI RAHVUSTOIDUD



Eesti rahvustoitudeks on näiteks kali, kama, sült, rukki leib, verivorstid, verikäkk, kartul, kaerahelbepuder, hernesupp ja palju muudki.

       

Kartul. Vanadel aegadel olid eestlased tihti näljas ja midagi ei olnud süüa. Siis aga, kui eestlased avastasid kartulid, lõpesid näjahädad.


Leivakalja
armastatakse juba ammustest aegadest. See koosneb:





          1 kg leiba

         
10 l vett

         
500 g suhkrut

         
50 g pärmi





Kama on keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu. Kamajahu on segu jämejahvatatud ja pruunistatud kaunviljast ja teraviljast.         See koosneb:


    
1 l hapupiima
    

100 g hapukoort
    

100 g kamajahu
     2 sl suhkrut
    

soola



Sült on keedetud liha- või kalaleemest tarretis, mis tavaliselt sisaldab ka hakitud liha või kala, vahel ka tükeldatud aedvilju või muud. Leeme     tarretamiseks võidakse süldile lisada želatiini. Sült on Eesti rahvustoit, kuigi sarnast tarretatud lihaleemest toitu valmistatakse ka mujal.

    


Leib oli eesti rahvakultuuris nii oluline, et seda sõna kasutatakse kogu toidu ja elatise kohta. Leivaga olid seotud mitmed uskumused 
ja kombed. Mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda.
Leiba ei tohtinud panna lauale selili, see ennustanuks pereliikmele
surma.
Leiba ei tohtinud panna lahtilõigatud otsaga ukse poole, sest
siis pidi leivajätk majast kaduma. Leivapätsile vajutati enne
küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda kurja silma eest. Leiva otste
söömine pidi andma tüdrukutele ilusad rinnad. Sooja leiba pidi murdma,
mitte noaga lõikama.





PULMAKOMBED


  • Sõit pruudile järele.
  • Laulu saatel peidetud pruudi ülesse otsimin.
  • Tanutamine ehk linutamine.
  • Ringmängud.
  • Põllelappimine.





MAAUSUD


Maausk
Meie esiisad olid maarahvad ja nad armastasid maad. Maa oli oluline- temasse usuti.
Üleüldiselt järgitakse siiamaani mitmeid muistseid kombeid -
  • Põletatakse jaanituld
  • peetakse hingedeaega
  • käieakse enne pühi saunas
Muidu
umbusklikud ja pragmaatilised eestlased on varmad usaldama oma tervise
ja saatuse ravitsejate ja tarkade hoolde. Eestlaste kaasaegses
kombestikus on kindel koht toimingutel, mis oma olemuselt on
ohverdused:
  • abiellujad seovad kurepesadega puudele ja postidele linte
  • allikasse heidetakse münte.


Loodususu põhjal on tekkinud ka uusi tavasid. Jõululaupäeva õhtul,
mis Eesti rahvakalendris tähistab vana-aastat ja hingedeaja lõppu,
säravad Eesti kalmistud küünlatules. Üldjuhul ei osata seda kõike
seostada religioossusega.

Maausk on meie rahva keel, laulud, tavad, uskumused,
arhetüübid ja kultuur. Maausk on tuhandete aastate pikkune pärimuslik
side, mis seob meid meie maaga.



Taarausk on Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine.


Kõige levinum oli ta 1930. aastatel, kuid eksisteerib tänapäevalgi. Taarausk on nime saanud pooleldi hüpoteetiliselt Eesti muinasusundi jumaluselt Taaralt.









No comments: