Wednesday, April 15, 2009

Tuesday, April 14, 2009

Tuesday, April 7, 2009

kordamine

1. Muinasjutu tunnused:
  • Korduvad sündmused.
  • Õnnelik lõpp
  • Väljamõeldud tegelased
  • Vastandlikud tegelaskujud
See muinasjutt tahtis öelda, et iga heategu saab kord tasutud. Samuti sobib selle muinasjutuga ka vanasõna:"Kuidas mees külale, nii küla mehele."

2. See muistend on tekkemuistend. See räägib, kuidas on tekkinud sellele kohale orud ja kuidas mäed. Mina paneksin selle muistendi pealkirjaks "Vanajuudas ja susid".

3. Mu isa ja ema laps, aga ei ole mu vend ega õde? - mõistatus
Käib nagu kass ümber palava pudru. - kõnekään
Missugune emand ei taha uut kleiti? - mõistatus
egamini nagu pudru ja kapsad. - kõnekään
Vahib nagu lehm lennukit. - kõnekään
Veerevale kivile ei kasva sammalt. - Vanasõna
Igamehe king pigistab oma jalga. - Vanasõna
Kes teisele auku kaevab, see viib ise labida ära. - Vanasõna
Mida teeb elevant, kes on puu otsa roninud ega saa sealt alla? - mõistatus
Kuule, miks sul nii pikad kõrvad on? - kõnekäänd
Kas te ei leia, et me võiksime kuidagi ühineda? - kõnekäänd
Hea on hiirtel elada, kui kassi ei ole kodus. -

Kõnekäänud

Kord oli külas suur kiigepidu. Rahvast oli kokku tulnud Sõrvest ja Säärest. Minagi olin seal.


Sain kõrtsi juures oma kauge sugulasega kokku. Ajasime juttu maast ja ilmast. Sugulane laulis kui lepalind, aga kui jutt asjalikuks kiskus, siis oli tal suu kinni kui konnal jakobipäeval. Käitumiselt oli äge, tahtis olla kõva mees ja mängis laia lehte, aga väljanägemiselt oli niru ja kõver nagu Rõngu kõrts.


Toopi tükkis teiste kulul täitma. Oma kopika hõõrus enne peos kuumaks, kui välja andis. Sõi ja salgas. Selline käitumine ajas minulgi kopsu üle maksa. Mis sest et sugulane, igal asjal on piir.
Kõrtsis teadagi kõrtsi värk. Nii mõnigi mees oli peni käest leiva ära võtnud ja iga kell valmis taplema. Nüüd oli mehikesel vesi ahjus. "Õndsam on anda kui võtta," mõtlesin mina ja andsin oma panuse rusikavõitlusse.

Asi lõppes kurvalt. Kõrtsmik nimelt näitas meile kätte koha, kuhu puusepp hoonele augu oli jätnud. Läksin koju, silm kui pajapõhi must ja händ jalge vahel.