1.
Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles.
Kui kõht täis, ununeb heategija kiiresti.
Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe.
Kes tahab vanas eas puhata, peab noorena tööd tegema.
Hea inimene leiab eest sõbraliku maailma.
Silm silma vastu, hammas hamba vastu.
Kõik, mis särab, pole veel kuld.
Rikas mees teeb plaane homseks, vaene tänaseks.
Kuidas sina teisele, nõnda teine sinule.
Helde annab, ahne võtab.
Mis on mõttes, tuleb ka keelele

2.
Mis on mõttes, tuleb ka keelele- Kõik mis sa mõtled, ütled sa välja.
Teise silmas pindu näed, aga oma silmas palki ei näe. - Teiste pisemaid vigu näed, aga ena suuri vigu ei näe.
Heateod ununevad kiiresti, aga halbu tegusid peetakse meeles. - Kui keegi teeb head, unustatakse see ära, aga kui keegi teeb kurja, jääb see meelde ning inimesed kannavad vimma ka edaspidi.

3.

Sam ning alatu orav.

Siil, Sam vihkab kolampäevi. Alati läheb tal iga kolmapäev kõik halvasti. Ka see päev oli kolmapäev. Sam läks pärast ärkamist jalutama. Ta kohtas ühe suure kase all väikest oravat. Ta näis olevat päris liimist lahti ning vaene kui kirikurott. Siilikesel oli oravast kahju ning ta tahtis teda aidata. Sam hakkas oravaga rääkima ning küsis, miks ta nii õnnetu tundub. Orav vastas, et ta mõtted on segi kui puder ja kapsad ning ta sattus vihma käest räästa alla. Sam tahtis Oravakest aidata ning ta pakkus talle oma abi. Orav läks kohe rõõmsamaks. Ta lasi siilil tuua talle toitu, öeldes, et tema enda toiduvarus ei seisa midagi ka pudeliski paigal ning kõik väheneb nagu lapse reega. Sam tõigi talle kuhjaga süüa. Orav sõi kõhu täis ning võttis naeratades jalad selga ning läks oma koju, mis oli selle sama kase otsas. Orav läks leiba luusse laskma. Siil oli üllatunud ning mõtles, et midagi jäi talle kahe silma vahele. Sam vaatas ülesse ning silmas Orava hiiglaslikku toiduvaru. Siil sai pahaseks, sest ta arvas te Oravake on tõesti hädas aga Orav vedas teda ninapidi ja ajas talle hoopiski udu. Järgmine päev läks Sam sama rada pidi oma jalutuskäiku tegema. Ta kohtas Oravakest sama kase all, samasuguse näoga, õnnetuna. Seekord Sam ei läinud õnge ning ta ei hakanud oma abi pakkuma. Siil tundis end nagu koer ja kass. Orav teritas Sami aga siilike ei lausund talle ei musta ega valget. Ta pühkis tolmu jalgelt ning läks turtsudes oma koju. Sam veendus järjekordselt, et ta vihkab kolampäevi.

Rahvaluule lühivormid

Kõnekäänud on rahvapärased väljendid, mis iseloomustavad lühidalt ja piltlikult mõnda olukorda, nähtust või eset. Kõnekäänu tähendus selgub tekstist.

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on liider
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- halvasti tundma
5. pühkis tolmu jalgelt - läks ära
6. nagu hane selga vesi - mõttetult tegutsema
7. võttis jalad selga - lahkus
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - on täbaras olukorras
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - väga kiiresti
17. nagu õlitatud välk - väga lihtsalt
18. vasikaga võidu jooksma - jätab ükskõikseks
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma

Friedrich Reinhold Kreutzwald

1. Kus möödus Teie lapsepõlv?
Minu lapsepõlv möödus väikses Kadrina kihelkonnas, Virumaal.

2. Kas Te lapsepõlves kuulsite rahvajutte ja rahvalaule? Kes neid teile jutustas ja laulis? Kus?
Mitte väga palju, aga natukene ikka. Neid jutustas mulle mu ema ning vanaema. Ikka minu aseme kõrval.

3. Kus Te omandasite hariduse? Mis keeles toimus õppetöö?
Ma õppisin Rakvere linna-algkoolis, seejärel õppisin Rakvere kreiskoolis ning siis Tallinna kreiskoolis. Ladina keeles.

4. Kas eesti poisi kohta oli ülikooliharidus tol ajal haruldane?
Oli küll.

5. Kas arstitöö Võrus pakkus Teile rahuldust?
Pakkus küll. Aga lõpuks ma pidin arstitöö oma enda tervise pärast ära lõpetama.

6. Kust saite innustust ja mõtteid muinasjuttude kirjutamiseks?
Mind mõjutas tugevasti rahvusliku liikumise aja vaimuelu ning mõte leevendada inimeste kannatusi pani mind kirjutama.

7. Millal alustasite KALEVIPOJA kirjutamist?
Ma alustasin 185o. aastal.

8. Loete Te KALEVIPOEGA oma elutööks?
Ei. Minu elutööle kaasnevad ka arvukad luuletused ja muud jutud.

9. Missuguseid kokkupuuteid oli Teil ärkamisaja kultuuritegelastega (L. Koidula,
C. R. Jakobson jne)?
L. Koidulaga me tegime pikalt koostööd ning töötasime koos ühe toimetuse jaoks. Me saime väga hästi läbi ning mul oli temaga tore koos töötada, vaatamata meie peaaegu 40 aastasele vanusevahele. Kahjuks ma pole temaga ammu suhelnud.
C. R. Jakobson

Muistendid

1. X=metsahaldjas
2. X=katk
3. X=näkineiu
4. X=ussikuningas
5. X=luupainaja
6. X=vanakuri
7. X=libahunt