Friedrich Reinhold Kreutzwald

1. Kus möödus Teie lapsepõlv?
Minu lapsepõlv möödus väikses Kadrina kihelkonnas, Virumaal.

2. Kas Te lapsepõlves kuulsite rahvajutte ja rahvalaule? Kes neid teile jutustas ja laulis? Kus?
Mitte väga palju, aga natukene ikka. Neid jutustas mulle mu ema ning vanaema. Ikka minu aseme kõrval.

3. Kus Te omandasite hariduse? Mis keeles toimus õppetöö?
Ma õppisin Rakvere linna-algkoolis, seejärel õppisin Rakvere kreiskoolis ning siis Tallinna kreiskoolis. Ladina keeles.

4. Kas eesti poisi kohta oli ülikooliharidus tol ajal haruldane?
Oli küll.

5. Kas arstitöö Võrus pakkus Teile rahuldust?
Pakkus küll. Aga lõpuks ma pidin arstitöö oma enda tervise pärast ära lõpetama.

6. Kust saite innustust ja mõtteid muinasjuttude kirjutamiseks?
Mind mõjutas tugevasti rahvusliku liikumise aja vaimuelu ning mõte leevendada inimeste kannatusi pani mind kirjutama.

7. Millal alustasite KALEVIPOJA kirjutamist?
Ma alustasin 185o. aastal.

8. Loete Te KALEVIPOEGA oma elutööks?
Ei. Minu elutööle kaasnevad ka arvukad luuletused ja muud jutud.

9. Missuguseid kokkupuuteid oli Teil ärkamisaja kultuuritegelastega (L. Koidula,
C. R. Jakobson jne)?
L. Koidulaga me tegime pikalt koostööd ning töötasime koos ühe toimetuse jaoks. Me saime väga hästi läbi ning mul oli temaga tore koos töötada, vaatamata meie peaaegu 40 aastasele vanusevahele. Kahjuks ma pole temaga ammu suhelnud.
C. R. Jakobson

Muistendid

1. X=metsahaldjas
2. X=katk
3. X=näkineiu
4. X=ussikuningas
5. X=luupainaja
6. X=vanakuri
7. X=libahunt

Tuhkatriinu

Tunnused:

• Õnnelik lõpp. Nt. selles loos sai õiglus jalule ning halvad said karistada.
• Kindel algus. Nt. "Kord elas..."
• Maagilised numbrid. Nt. vaeslaps käis kolm korda kirikus.
  
• Sündmuste kordumine. Nt. vaeslaps käis iga nädal kirikus ja oma ema haual, kes andis talle uhked rõivad. Kuri peretütar lausus alati vaeslapsele samu sõnu: "Hästi tee, toatuhkur, leeliiper!"
• vastandlike iseloomudega tegelased. Nt. vaeslaps, kes oli vaene. Peretütar, kes oli rikas. Vaeslaps oli töökas, alandlik ja hea. Peretütar aga laisk, ahne, kuri ja õel.
  

Tegu on imemuinasjutuga, sest selles muinasjutus oli printsess ja prints ning kuri võõrasema ning tema õel tütar. Päriselus ei hakkaks ükski prints ühegi inimese pärast, kellega ta kunagi rääkinud pole, tervet linna peapeale pöörama. Samuti ei saa surnud inimesed rääkida ega teistele asju anda.

Küsimused:

• Kelle haual käis vaeslaps?
• Kuhu läks pererahvas, kui tüdruk pidi üksi koju koristama jääma?
  
• Kas tüdruk tunti kirikus ära?
• Mida valas kuningapoeg põrandale?
• Mis jäi Tuhkatriinust maha?
• Kas kellelegi teisele sobisid Tuhkatriinu kingad?
• Kuhu pandi vaeslaps kinni, kui peretütar teeskles valet inimest ning tahtis ise printsile naiseks minna?
• Kuidas suri peretütar?
• Mis kasvas ta südamest välja?
• Mitu last sündis printsil ja Tuhkatriinul?
  

Tom, Suur Tuul ja Kaja

Muiste elas metsas üks koprapoiss. Tema nimi oli Tom. Tal oli palju vendi. Kõik nad olid samasugused Tomiga.
Ükskord juhtus hirmus lugu ning metsas möllas suur torm. Suurel Tuulel oli kiusu tuju ning tal tahtis kobraste majakese ära puhuda. Koprad üritasid Surt Tuult ümber veenda, kuid asjatult. Suur kuri tuule ainult naeris kobaste üle. Tom oli väga õnnetu. Ta muetses oma vendade pärast. Nad kõik olid talle ääretult kallid. Suur Tuul hakkas ründama. Ta võttis kopsud õhku täis ja puhus. Kuid kobraste majake jäi imekombel terveks, sest talle tuli appi Kaja.
Abiline olid juhuslikult möödumas, kui märkas, et Tom on oma vendadega hädas. Kaja kordas Suure Tuule juttu ning Tuul sattus eksitusse. Ta sai Kaja peale vihaseks. Ja sai ainult vihasemaks ja vihasemaks. Suur Tuul tahtis Kaja kätte saada. Kaja pistis jooksu ning Suur Tuul tema järel.
Pärast seda läks Tom laia maailma rändama. Ta käis ära pool maakera. Tegi tutvust Ameerika kobrastega.
Otsis oma õnne selles suures ilmas. Ta otsis Õnne. Ühel päeval, Pruuni Hobuse Mäetipus, leidiski ta Õnne. Õnn arasjagu suusatas. Õnn ütles, et ta õde, Kaja, on juba pikemat aega kadunud. Kui sa ta ülesse leiad, siis ta annab Tomile kõik, mida ta soovib. Kuna Tom oli nutikas, jäi ta ootama, kuni Õnn lahkub ning hüüdis mäetipust alla: "Kaja, kaja, ma tean et sa oled seal, tule älja!" Tom teritas kõrvu. Paari hetke pärast kuulis ta Kaja häält. "Kaja, kaja, ma tean et sa oled seal, tule älja!" Tom oli rõmus. Jalamaid oli ka Õnn platsis.
Õnn lausus, et nüüd on ta küll õnnega koos ja ta lahkus. Kobras hakkas teele. Lõpuks jõudis ta väikesesse külla. Seal elas Meeli. Ilus kopratüdruk. Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus, mis oli määratud kestma igavesti. Tom tundis, et on lõpuks leidnud oma õnne. Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad õnnelikult siiani. Sellest annab teada seesama muinasjutt.

regivärsiline rahvalaul

1.
Vili vihmalla idaneb,
rohi märjala mädaneb,
oras kasvab kaste/ella,
rooste rikub rohuladva,
kaste rikub kaerakõrre,
härmatis hüvä ädälä.


2.
Laulik oli mu isani,
laulik oli mu emani, -Ka ta ema ja isa laulsid.
laulik väike vennikene,
laulik lapse kiigutaja, - Laulud käivad lapsepõlvega käsikäes.
laulik peab minustki saama. - Ka tema tahab laulik olla.
Ei ma tohi olla tumma,
ei viitsi vihane seista,
pikki mokkida pidada. - Ta ei saa olla tasa.
Ma pole tummade toasta,
ega vaikide vahelta.

regilaul

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli punamaie põõsas,
teine on sinimaie põõsas,
kolmas kuldamaie.
Sinisirje linnukene,
kirjupõskne pääsukene
lendas ses punapõõsas,
lendas ses sinipõõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi kaks,
tegi tüki laiemaks,
nädaliku neljandat suunda,
veerandiku esimest kuuda.
Siis hakkas mune munema.
Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki ühe kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
nädaliku viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus kaks,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku teist luuda,
veerandiku praeguseks.
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie tuleksi.